Sulev Valner, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik, KOKSi revisjoni töörühma juht
Värske inimarengu aruanne 2019/2020 toob murega välja, et Eesti arengut iseloomustab Suur-Tallinna kasv enamiku ülejäänud piirkondade kahanemise taustal. „Eestile kui tervikule tekitab suurlinnastumine tasakaalutust nii riikluses, halduses, majanduses, elu-, ruumi- ja keskkonnakvaliteedis,“ tõdevad inimarengu aruande koostajad[1].
Kui tahame, et Eesti areneks edaspidi mitte sama Tallinna-keskselt kui seni, siis peame ka rohkem usaldama kohalikke otsuseid.
Kolmkümmend aastat tagasi tulime sellisest ühiskonnast, kus kõike püüti väga keskselt riiklikust plaanikomiteest juhtida. Kes mäletab, ei olnud just edulugu, pehmelt öeldes. Laulva revolutsiooni ajal ja vahetult selle järel polnud kellelgi raske aru saada, et kohaliku initsiatiivi usaldamine on paljus edu võti.
See on põhimõtteline küsimus. Kui vaadata, mille poolest eristuvad sellised maailmas edukad piirkonnad nagu Skandinaavia riigid, Šveits või Holland paljudest teistest, kellel sama hästi ei lähe, siis üks element on tugev ja teadlikult rõhutatud, pika ajalooga kohaliku omavalitsuse autonoomia ehk enesekorraldusõigus.
Tasub meelde tuletada, et ka Eestis on kohalikul omavalitsusel päris pikk ajalugu, linna- ja vallavalitsused olid siin tegevad ammu enne oma riigi sündi ja mõneski mõttes valmistasid seda ette, kasvõi demokraatia koolina ärkamisaegsetele rahvajuhtidele.
Kui tahate näha teist äärmust, minge näiteks Kuubale. Ma hiljuti käisin, oli päris nukker vaadata, kuidas ülitsentraliseeritud otsustamine viib ühiselt jagatud vaesuseni, ehkki eeldused eduks on justkui olemas.
Vahepeal on kohalike otsuste usaldamine ka meil justkui pisut kaotsi läinud ja kuidagi hiilivalt tulnud rohkem peale mõtteviis, et tsentraliseeritud ühtmoodi riiklik otsustamine on ehk parem. Äkki nad seal kohapeal teevad vigu. Tõsi, kes teeb, sel ka juhtub, aga kõige suurem viga on tavaliselt ikkagi oskamatus kedagi peale enda usaldada.
Liiga tsentraliseeritud juhtimine tekitab paratamatult ebakindluse, kui palju on võimalik kohalikel ise oma äranägemist mööda elu korraldada, mistõttu jäädakse liiga sageli passiivselt ootama ülaltpoolt üksikasjalikke käitumisjuhiseid. Tulemus on, et otsused jäävad õigel ajal tegemata, elu seisma ja see ei vasta ka kohaliku omavalitsuse olemusele – õigusele ja võimele seaduse piires ja kohalike elanike huvides iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.[2]
Mis on KOKSi revisjon?
Juunis saatis riigihalduse minister avalikule kooskõlastusringile kohalike omavalitsuste korralduse seaduse (lühendina KOKS) muutmise väljatöötamiskavatsuse (lühendina VTK). Praegune KOKS pärineb aastast 1993, nüüd on käsil esimene terviklik revisjon 27 aasta jooksul. Kuna võib arvata, et uuesti seda lähiajal ei tehta, siis on oluline, et seaduse olulised muudatused või siis teadlik mittemuutmine saavutaks võimalikult laia üksmeele.
Võrreldes aastaga 1993 on Eesti ühiskond ja ka omavalitsused kahtlemata muutunud. Siis veel ei osatud näiteks omavalitsuse elektroonilist töökorraldust üldse millegi olulise või võimalikuna näha, hiljuti eriolukorras muutusid aga elektroonilised volikogu ja valitsuse kaugistungid lühikese ajaga erandist pigem reegliks. Nüüd on päevakorral, kuidas elektroonilist tegevusvormi paremini seaduses reguleerida, jättes samas piisavat paindlikkust kohalikuks otsustamiseks ja edaspidisteks võimalikeks tehnilisteks arenguteks.
Igaüks meist elab ühes Eesti 79st kohalikust omavalitsusest, olgu selleks siis Tallinn, Türi või Ruhnu. Iga ruutmeeter maad on mingi linna või valla territoorium. Kohaliku omavalitsuse korralduse alusseadus ei ole vaid ametnike asi.
KOKSi VTK avalik kooskõlastusring on nagu vahetest, kas seaduse uuendamisega liigutakse põhimõtteliselt õiges suunas. Iga asjalik tagasiside on teretulnud. VTK kooskõlastusringi tagasiside tähtaeg on 18.september, materjalid on leitavad https://omavalitsus.fin.ee/koks/
Hea seadus sünnib, kui küsitakse nende käest, keda see tegelikult puudutab. Riigihalduse ministri eelmisel aastal moodustatud eksperdikomisjon, kus on Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning mitmete erinevate omavalitsuste esindajad, samuti rida valdkonnas tegutsevaid teisi eksperte, on arutamas süsteemselt läbi kõik olulisemad antud teema valdkonnad. Lisaks on toimunud mitmeid kohtumisi näiteks linna- ja vallasekretäridega, eri ministeeriumitega, maakondlike arendusorganisatsioonidega, noorteühendustega jne.
Toimunud haldusreform tegi keskmise Eesti omavalitsuse kolm-neli korda suuremaks ja ka võimekamaks, vähemalt potentsiaali poolest. Jutt, et vallad on väikesed ja vaesed ning ei saa seetõttu paljude ülesannetega ise hakkama, võiks olla jäänud minevikku. Üks KOKSi revisjoni keskseid eesmärke ongi anda omavalitsustele rohkem võimalust ise enda sisemist elu korraldada, võtta seadusest välja mõned liiga detailsed või jäigad ettekirjutused.
Enamik tänaseid linnu ja valdu on juba kindlasti sellised, et saab neilt eeldada ja ka kodanikena nõuda head asjatundlikku toimimist ning suutlikkust oma sisemist elu ise korraldada.
Üks KOKSi muutmise keskseid eesmärke ongi anda omavalitsustele rohkem võimalust ise enda sisemist elu korraldada, neid rohkem usaldada, võtta seadusest välja liiga detailsed või jäigad ettekirjutused. Revisjoni üks läbiv põhimõte on küsida iga sätte puhul, kas seda üldse on vaja linnadele ja valdadele ette kirjutada ja kui detailselt.
Samuti on küsimus, kui palju peaks seadusega püüdma asendada hea poliitilise kultuuri kohapealset kujunemist, näiteks opositsiooni enamal kaasamisel otsustusprotsessidesse. Põhimõtteliselt on see oluline ja kohati endiselt valus teema, aga kui palju kohalikku kaasamiskultuuri saab päriselt muuta keskselt mõne seaduses oleva üksikasjaliku protseduurilise nõudega?
Teisalt on teatud üldised kodanike põhiõigused ja riigielu põhimõtted, mida ei saa panna sõltuma iga üksiku omavalitsuse volikogu liikmete arusaamadest. Näiteks reeglid, kes saab volikogusse kuuluda või et ka volikogu vähemusel peab olema võimalus täieõiguslikult töös osaleda. Selle parima tasakaalu leidmine, mida lasta otsustada igas vallas kohapeal ja mida üle riigi ühtmoodi, ongi käimasoleva töö sisu.
KOKSi revisjoni eesmärk ei ole tingimata seal midagi muuta. Mõte on vaadata seadus põhjalikult üle, arutada ekspertidega koos läbi peamised teemad ning saavutada selle põhjal parim võimalik tulemus, mis sobib Eesti üldisesse õigussüsteemi. Üldjoontes on ju tegemist seadusega, mis toimib hästi ja paljud omal ajal tehtud valikud on järelikult olnud õiged. Kui arutelude tulemusena selgub, et olemasolev regulatsioon on mingis peatükis parem kui oleks selle muutmine, siis las jääb nii, nagu on. Väljakujunenud ja omavalitsustes aastatega sisse töötatud praktika säilimisel on ka suur väärtus.
Maalehes 03.09.2020 ilmunud artikli pikem versioon
[1] https://inimareng.ee/sissejuhatus.html
[2] Euroopa kohaliku omavalitsuse harta https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622