Vabariigi Valitsus otsustas 12. märtsil korraldusega nr 76 kuulutada riigis välja eriolukorra. Korraldusega otsustati alates 13. märtsist 2020. a keelata kõik avalikud kogunemised, sh kuni 1. maini 2020. a muuseumikülastused, kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid ja spordivõistlused. Avalike koosolekute, sealhulgas volikogu istungite toimumist korralduses eraldi ei käsitletud, kuid kohalikud omavalitsused peaksid eriolukorras mõtlema oma senised töövormid läbi.
Rahandusministeerium püüab omalt poolt abistada kohalikke omavalitsusi operatiivselt eriolukorras vajalike suuniste andmise ja edastamisega. Tegemist on ajas kiiresti muutuva olukorraga, mistõttu informatsioon ja Vabariigi Valitsuse instruktsioonid täpsustuvad jooksvalt. Seetõttu võib tekkida olukordi, kus peame korrigeerima ka varem antud selgitusi.
Avalike kogunemistena saab mõista hädaolukorra seaduse § 32 nimetatud avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piiranguid. Vabariigi Valitsuse korraldus ei täpsusta, kas avalike kogunemise keelu alla lähevad ka volikogu ja valitsuse istungid, volikogu komisjonide istungid või muud kohalike omavalitsuste töövormid. Kuna kehtestatud eriolukorra eesmärk on aga elanikkonna tervise kaitse, siis on kohalikel omavalitsustel võimalus rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, et vältida inimeste füüsilisi kogunemisi. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.
Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks,. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik otsustada ka volikogu istungite ära jätmine märtsikuus, kui see on vajalik ja võimalik ning seeläbi ei teki olukorda, kus näiteks valla- või linnaeelarve jääks kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtmata ja seetõttu volikogu muutuks tegutsemisvõimetuks (KOKS § 52 lõike 1 punkt 1).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda selgesõnalist piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt kas VOLISe, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu. See tähendab, et KOKS ei näe ette, et volikogu istungit on võimalik pidada vaid siis kui volikogu liikmed on kõik füüsiliselt kohal. KOKS § 44 lõike 4 esimese lause kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.
Volikogule on KOKS § 44 lõike 4 teise lausega antud õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet ei tehta.
Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga (KOKS § 44 lõike 1 kolmas lause).
Isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta.
Hädaolukorra seaduse § 32 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht korraldusega piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise eriolukorra piirkonnas, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.
Loe lisaks korduma kippuvaid küsimusi KOVide töökorraldusest eriolukorras: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/
Eriolukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saate täpsemat infot repo@fin.ee.