Kohalike omavalitsuste juhtimine on muutunud professionaalsemaks ning ametnikud saavad senisest palju paremini spetsialiseeruda mõnele kitsamale valdkonnale, ütleb rahandusministeeriumi eestvõttel valminud värske seireraport „Viis aastat haldusreformist“.
„Haldusreform on üks viimaste aastate suurima mõjuga reform ning mul on väga hea meel, et valdkonna asjatundjad on analüüsinud nüüd, mõni aeg hiljem, kuidas on varem seatud eesmärkide täitmine tegelikult omavalitsustes läinud,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman.
Raportis analüüsivad eksperdid kokkuvõtlikult toimunud reformi teadaolevaid mõjusid erinevates valdkonnas. Rahandusministeerium toetas raporti tegemist, aga selle eri osad koostanud eksperdid olid oma analüüsides ja sõnumites reformi mõjude kohta sõltumatud. Eesmärgiks oli saada võimalikult objektiivne pilt olukorrast koos ekspertide soovitustega edaspidisteks sammudeks riigi omavalitsuste poliitikas.
„Analüüs ei pretendeeri ammendava detailse ülevaate andmisele iga omavalitsuse kaupa,“ selgitas Solman. „Ka viie aasta möödumine võib olla veel vara, et kõiki pikaaegseid mõjusid piisavalt näha oleks, teiseks nõuab detailse ülevaate saamine kõigi omavalitsuste elu eri valdkondadest veel palju mahukamat uurimistööd. Ent see annab meile kätte olulise suuna nägemaks üldtrende ja perspektiivseid arenguvajadusi.“
Raportist nähtub, et võrreldes ühinemiseelse ajaga on poliitiline konkurents Eesti omavalitsustes selgelt kasvanud. Nii kohalikel valimistel osalemisest kui ka volikogude esindatusest nähtub, et reformijärgselt on keskmiselt üks nimekiri iga omavalitsuse kohta enam kui enne. Sisuline poliitiline pluralism on samuti kasvanud – vähe on jäänud omavalitsusi, kus üks nimekiri võidab volikogus täieliku enamuse. Haldusreformi eel kardeti erakonnapoliitika kasvu kohalikes volikogudes. See aga ei ole kinnitust leidnud. Kui reformi eelselt osutusid 2013. aastal kohalike volikogude valimiste võitjaks valimisliidud 57%, siis 2021. aastal 62% juhtudest.
Ühe haldusreformist tingitud muutusena võib ka välja tuua, et senise kahe erineva liidu asemel sündis üks üleriigiline omavalitsusliit, kuhu kuuluvad kõik 79 omavalitsust – Eesti linnade ja valdade liit.
Kahtlemata ei ole kõik viimaste aastate muutused Eesti omavalitsuste elus toimunud üksnes haldusreformi tõttu. Näiteks omavalitsuse finantside seisul on mitmed erinevad tegurid alates üldisest majandusolukorrast, omavalitsuste tulubaasi suurendamise otsustest kuni ülemaailmse koroonakriisi mõjutusteni välja.
Tulevaste poliitikasoovitustena tõid analüüsi teinud eksperdid välja väikeste, alla 5000 elanikuga, või haldusreformi tulemusena tekkinud funktsionaalselt väheseotud omavalitsuste edasise ühinemise soodustamise. Samuti soovitatakse taastada riiklikud ühinemistoetused, et stimuleerida vabatahtlikke ühinemisalgatusi kohalikes omavalitsustes, kus selleks on nende valmisolek ja võimalused. Lisaks nähakse õige suunana jätkata riigilt kohalikele omavalitsustele ülesannete üleandmisega koos selleks neile vajaliku tulubaasi tagamisega. Samuti tegid eksperdid ettepaneku luua tulevikuomavalitsuse programm, mille raames viia läbi omavalitsusmudeli uuendamisele suunatud tegevusi. Nagu näiteks regulaarsed arutelud, katseprojektid, uuenduslike lahenduste kogemustest õppimine, uute trendidega arvestamine jms.
„Kokkuvõttes võib siiski öelda, et valdade ja linnade toimimine on olnud nende viie aasta vältel küllaltki hea ja reformi järel esile kerkinud suuri probleeme on olnud kardetust vähem,“ ütles minister Solman. „See viitab eelkõige omavalitsuste inimeste endi tublile tööle, aga ka reformi üldisele positiivsele mõjule.“
Viie aasta eest, 2017. aastal toimunud haldusreformi peaeesmärk oli senisest suuremate ja tugevamate omavalitsuste tekkimine seal, kus see oli võimekuse tõstmiseks vajalik. Selleks seati seadusega 5000 elaniku miinimumnõue, millest valitsus võis teha kaalutlusotsusega üksikuid erandeid. Haldusreformi järel on Eestis senise 213 asemel 79 suuremat ja tugevamat omavalitsust. Sel nädalal möödub viis aastat kohalike volikogude valimistest 2017. aasta oktoobris, millega need ühinemised ametlikult teoks said.
Loe haldusreformi seireraportit rahandusministeeriumi kodulehelt: Haldusreform | Rahandusministeerium (fin.ee)
Haldusreformi seireraporti tutvustust näeb rahandusministeeriumi Facebookist: www.facebook.com/rahandusministeerium