Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) on omavalitsuste tegevust reguleeriv alusseadus, mis pärineb aastast 1993. Haldusreformi järgselt on päevakorras KOKSi ja teiste regulatsioonide ülevaatamine eelkõige omavalitsustele suurema enesekorraldusõiguse võimaldamise suunas. Kokkuvõtvalt nimetame kohaliku omavalitsuse aluskorraldust puudutavate seaduste uuendamise protsessi KOKSi revisjoniks. See toimus erinevate teemast puudutatud sihtrühmade ja valdkonna akadeemilise teadmise kaasamisega, mille üheks peamiseks vormiks on nende osalemine laiapõhjalise eksperdikomisjoni töös. 2022.a septembrikuu seisuga on KOKSi eelnõu Riigikogus arutelul. Riigikogus toimuva menetlusega saab täpsemalt tutvuda eelnõu veebilehel.
Tutvu lähemalt: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjon
Omavalitsuste ülesannete muudatused
2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega viidi ellu haldusreform, mille fookuseks oli võimekamate suurema elanike arvuga kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV ) moodustamine. Selles protsessis ei viidud läbi muudatusi KOVide ülesannetes, korralduses ja finantseerimise aluspõhimõtetes, mis olid küll haldusreformi eesmärgid, kuid tuli ellu viia järgmistes etappides.
Pärast haldusreformi on detsentraliseerimise põhimõte riigi ja KOV suhtes olulisemates riiklikes strateegiates sihiks seatud. Eesti 2035 tegevuskava eelnõus ning Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse koalitsioonileppes on punkt nr 7.13. „Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamine, suurendades kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“.
Maikuus 2021 esitati valitsuskabinetile memorandum leppimaks kokku peamised tegevussuunad, liikumaks senisest suurema detsentraliseeritud valitsemismudeli suunas, mis on kantud keskvalitsuse ja KOVide partnerlusest mitmekihilise valitsemise põhimõtete kohaselt. Valitsuskabineti nõupidamisel seati Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ülesandeks esitada Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks 2021. a ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli (õiguste ja kohustuste) suurendamiseks oma valdkonnas, arvestades perspektiivi kuni 2035. aastani. Jaanuaris 2022 esitas Rahandusministeerium ettepanekud valitsuskabineti arutelule, kus otsustati anda kohalike omavalitsuse ülesannete ja otsustusõiguse suurendamise ning detsentraliseerimisega seotud ettepanekute käsitlemine omavalitsustega riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimisteks moodustatud valitsuskomisjoni ja ELVLi pädevusse.
Riigieelarve läbirääkimised
Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad peavad iga-aastaselt järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia ja järgneva aasta riigieelarve läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida tulubaasi, tasandusfondi ja riigieelarvest omavalitsustele eraldatavate toetuste suurus ning jaotus riigieelarve seaduse eelnõus. Samuti arutatakse läbirääkimiste käigus kohalikke omavalitsusi vahetult puudutavaid valdkonnapoliitikaid.
Tutvu lähemalt: RES läbirääkimised
KOV arendusvõimekus
Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamisega on seotud ka kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajaliku võimekuse toetamine. Ministeeriumide ühine vastutus on tagada vajalike kompetentside arendamine ja ajakohasena hoidmine valdkonnapoliitikate elluviimiseks. Rahandusministeeriumi roll seisneb eelkõige kohalike omavalitsuste personali koolitus- ja arendusvajaduse väljaselgitamises ning tegevuste ja infovahetuse koordineerimises ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel. Samuti on Rahandusministeeriumi ülesandeks omavalitsusjuhtidele, arendus- ja ettevõtlusvaldkonna ning planeerimisvaldkonna spetsialistidele suunatud kesksete arendustegevuste kavandamine ja elluviimine.
Koostöös valdkondlike ministeeriumide, ametite, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, ülikoolide ja ekspertidega töötati välja “Kohalike omavalitsuste teenistujate keskse arendamise tegevuskava 2022-2025”, mida tutvustati valitsusele märtsis 2022. Tegevuskava on valitsuse 2021–2023 tegevusprogrammi üks eesmärkidest. Tegevuskava näeb muu hulgas ette personali kompetentsi ja oskusteabe edendamise tegevused, personalivõrgustiku käivitamise ning juhib tähelepanu, et erinevate poliitika algatuste väljatöötamisel tuleb tähelepanu pöörata ka omavalitsuste teenistujate ettevalmistamisele. Kava elluviimiseks moodustati valdkondlikest ekspertidest tegevusi koordineeriv juhtrühm.
Kuni 2023. aastani toimub horisontaalsete koolitus- ja arendustegevuste rahastamine kesksete koolituste vahenditest. Headeks näideteks on toimunud kohaliku omavalitsuse juhtide arenguprogramm sotsiaal-, haridus- ja noortevaldkonna abilinnapeadele ja -vallavanematele ning kohaliku omavalituste teenuste arendamise programm. Samuti töötati 2021.a välja kohalike omavalitsuste kompetentside põhise koolitusvajaduse hindamise metoodika, viidi läbi vastav analüüs ja koostati valdkondlikud kompetentsi faktilehed.
KOV teenustasemed – minuomavalitsuse veebileht
2020.a avaldati minuomavalitsus.fin.ee veebileht, mille eesmärk on tagada paremad kohalikud teenused üle Eesti. Selleks jagatakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaadet kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast valdkondade lõikes.
Veebileht võimaldab saada ülevaadet iga omavalitsuse teenuste olukorrast ja arenguvõimalustest, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut, võrrelda omavalitsuse teenuste tasemeid, mis aitab kaasa kogemuste jagamisele ning suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide üle kaasa rääkimisel.
Tutvu lähemalt: minuomavalitsus.fin.ee
Regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekt
Eesti kandev probleem on regionaalne ebavõrdsus, mille üheks indikaatoriks on ülisuur vahe Harjumaa ja väljaspool Harjumaa piirkonda saavutatavas sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) võrreldes EL keskmisega. Kui soovida, et ka mujal kui pealinna regioonis elu areneks ja SKP kasvaks, tuleb otsida ja toetada iga piirkonna konkurentsivõimet ja arengueeldusi. Pilootprojekti eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema regiooni ettevõtluse arengule suunatud arengulepe oleks tõhusam viis piirkondade vajadusi teadvustada ja konkurentsivõimet tõsta.
Arengulepe ja regionaalne nõukogu oli valik mitme alternatiivi hulgast (kooskõlastamisprotsess, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarveläbirääkimised, maakondlikud arengustrateegiad), valikut toetas omavalitsusliitude tellimusel läbi viidud ja ESF rahastatud uuring „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs“ .
Arengulepe ja regionaalne nõukogu
Vabariigi Valitsus andis 31.03.2022 mandaadi regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekti ettevalmistamiseks 1-2 tervikliku regiooni lõikes.
Arenguleppega lepivad keskvalitsus (ministeeriumid), kohalik omavalitsus ja partnerid (ülikoolid, ettevõtjad jne) kokku regiooni fookusvaldkonnad (prioriteetsed ettevõtlusvaldkonnad) ning nutika spetsialiseerumise fookused . Arengulepe on sisendiks vastavate valdkonnapoliitikate edasisel kujundamisele ja meetmete disainimisele ning ka osapoolte tegevuse suunamisel, sh investeeringute rahastamisel. Arenguleppe allkirjastavad kõigi konkreetseid kohustusi võtvate institutsioonide allkirjaõiguslikud isikud (nt ministeeriumi tasemel ministrid, ülikoolide rektorid, maakonna arendusorganisatsioonide ja valdade-linnade juhid jt), aga leppe konkreetse ettevalmistamise ja hilisema täitmise seirega tegeleb regionaalne nõukogu koos oma tugistruktuuriga.
Regionaalse nõukogu rolliks on korraldada ja koordineerida arenguleppe sisulist koostamist ja kokkulepete saavutamist, regiooni väärtuspakkumise väljatöötamine ning arenguleppe seire ning vajadusel uuendamine. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, maakonna arendusorganisatsioonide, ülikoolide esindajad ja eksperdid, kokku ca 15 inimest. Nõukogu koosseisu täpne koosseis sõltub regioonist ja selle kinnitab riigihalduse minister käskkirjaga.
Pilootprojekti eestvedaja on Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond koostöös regionaalarengu osakonnaga.
Pilootpiirkonnad lähtuvad statistilistest regioonidest (nn NUTS 3 piirkondadest):
- Kesk-Eesti: Järva maakond, Lääne-Viru maakond ja Rapla maakond
- Lõuna-Eesti: Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond
Ajakava on planeeritud nii, et arengulepe oleks võimalik allkirjastada 2023. aasta lõpuks.
Osapoolte kasu
Miks riigil seda regionaalsete lepete ja nõukogude kihti lisaks kõigele olemasolevale vaja on?
Üldine rahulolematus riigi senise vähese regionaalse vaate osas. Arengulepete ja regionaalsete nõukogude kaudu pakume süsteemset kahepoolse tagasisidestamise võimalust juhuslikult kujuneva piirkondliku poliitika asemel. Üldeesmärk on tugevdada piirkondade arengupotentsiaali võimestamisega kogu Eesti ühtlasemat arengut, see ei ole nullsumma mäng, kus ühe piirkonna areng käiks kellegi teise arvel.
Avaliku poliitika läbipaistvus ja usaldusväärsus suureneb (avalike investeeringute tõhususe suurendamine läbi koordinatsiooni ja ametkondlike/valdkondlike silotornide lammutamise ning läbi parema nähtavuse avalikkusele – kodanikele/ettevõtetele).
Miks regioonidel seda vaja on?
Regioonid saavad senisest suurema võimaluse kaasa rääkida nii ametkondade poliitikate kujundamisel kui nende plaanidest õigeaegse info kätte saamisel.
Avaneb kanal, mille kaudu täna maakonna arengustrateegiates kokku lepitud piirkondlikud vajadused saaksid väljundi riigi valdkonnapoliitikatesse ning leppida kokku, et ka keskvalitsus arvestab investeeringute kavandamisel ja suunamisel kohaliku tasandi jaoks oluliste prioriteetidega
Laiema vaatega regionaalsed arengulepped ei tohiks seejuures vastanduda maakondlikule koostööle. Ei ole nii, et üks või teine. Maakondlikel arengustrateegiatel on põhimõtteliselt teistsugune vajalik roll, olles eelkõige piirkonna linnade ja valdade vaheliste kokkulepete otsimise koht. Keskvalitsuse eri harude poliitikate mõjutamine ja koordineerimine väljub maakondlike strateegiate võimusest nii seetõttu, et põhiliste osalejate ring on teistsugune (omavalitsused) kui et ministeeriumite tippotsustajad lihtsalt reeglina ei võta ühe maakonna kaupa pakutut tõsiselt jutule oma valdkonna üleriigilise poliitika kujundamisel.
Omavalitsuste koostöö ja omavalitsusliidud
Kohaliku omavalitsuse poliitika üks suundi on kohalike omavalitsuste koostöö initsieerimine ja selleks tingimuste loomine. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel tegutsevad üleriigiline omavalitsusliit ja maakondlikud kohalike omavalitsuste liidud, mis on kesksed maakonna KOVide koostööorganisatsioonid. Maakondlike ettevõtlus- ja arendusekeste kaudu nõustavad kohalikud omavalitsused ettevõtjad ja suunavad piirkondliku ettevõtluskekskonna arengut. Liitu kuulumine ei ole omavalitsusele kohustuslik.
Valdkonnapõhist koostööd teevad kohalikud omavalitsused laialdaselt ühistranspordi korraldamises (ühistranspordikeskused), jäätmekorralduse valdkonnas (jäätmekeskused), tervishoius (nt maakonnahaiglad), kommunaalvaldkonnas (ühised vee-ettevõtted) ja mitmetes teistes valdkondades. Vähem on järjepidevat ja organisatsiooniliselt paika loksunud koostööd kohalike omavalitsuste eelarvest rahastavates põhiteenustes (nt sotsiaalhoolekanne ja hariduskorraldus). Viimase initsieerimiseks ja selleks ettevalmistuse tegemiseks on 2021. aastal valminud uuring „Kohalike omavalitsuste koostöövõimaluste mõjude analüüs pikaajaliste hooldusteenuste korraldamisel“.
Kohalike omavalitsuste koostöös täidetav ülesanne on maakonna arengu kavandamine, mille suunamiseks koostavad kohalikud omavalitsuse uued maakonna arengukavad 2022. aasta jooksul. Rahandusministeerium toetab nende koostamiseks vajalike analüüside tegemist vastava meetme kaudu.
Rahandusministeeriumi oluline partner on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), mis on üleriigiline KOVide koostöö organisatsioon. Omavalitsusliidu eesmärk on esindada ja kaitsta liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvisid, aidata kaasa omavalitsuste üldisele arengule, osaleda omavalitsusi puudutavas seadusloomeprotsessis, edendada ja korraldada liikmeks olevate omavalitsuste koostööd ja luua oma liikmetele võimalusi seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks. Rahandusministeerium toetab ELVLi kaudu KOVide IT-võimekuse ja personaliarendusvõimekuse arendamist. Samuti toimivad koostöös ELVLiga iga-aastased riigieelarvestrateegia ja eelarve läbirääkimised.
Sisekontrollisüsteem
2019. a alguses töötati välja abistav juhend volikogu liikmetele, valla- või linnavalitsuse liikmetele, teenistujatele ja hallatavatele asutustele sisekontrollisüsteemi kujundamiseks. Juhend annab soovituslikke juhised sisekontrollisüsteemi korraldamiseks omavalitsustes, et tagada seadustest tulenevate nõuete täitmine ning kohaliku tasandi valitsemise, arendamise ning avalike teenuste korraldamise läbipaistvus, säästlikkus ning efektiivsus. Juhendi põhimõtted ei ole üks-ühele täitmiseks kohustuslikud, iga omavalitsus saab endale sobiva sisekontrollisüsteemi lahenduse välja töötada, et see oleks sobiv just antud omavalitsuse struktuurile ja juhtimiskorraldusele ning vastaks just antud omavalitsuse vajadustele.
Kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend | 1001.27 KB | pdf
Rahvusvaheliste organisatsioonide töö kohaliku valitsemise valdkonnas
- OECD
2020. aastal toimus OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) Mitmetasandilise valitsemise ja regionaalarengut toetavate avaliku sektori investeeringute töörühma pilootkohtumine. Töörühma esimene kohtumine keskendus COVID-19 kriisi mõjudele, kuid edasise töö fookuses on valitsemistasandite vahelise koordinatsiooni tõhustamine regionaalarengu toetamiseks, mis on ka Eestile hetkel oluline prioriteet kohaliku ja regionaalse valitsemise valdkonnas.
- Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogus keskendub kohaliku valitsemise küsimustele Demokraatia ja valitsemise töörühm (European Committe on Democracy and Governance – CDDG), mis moodustab liikmesriikide valitsuste vahelise foorumi demokraatliku valitsemise valdkonnas kogemuste vahetamiseks ja liikmesriikide arengute jälgimiseks. CDDG eesmärgiks on koostöös toetada avaliku sektori reforme, tugevdada demokraatlikke institutsioone, detsentraliseerimist, kodanike kaasamist ning avaliku sektori eetikat kõigil valitsemistasanditel. Töörühmal on ka alatöörühmad Demokraatia ja tehnoloogia (Democracy and Technology (GT-DT)) ning aruandekohustuse valdkonnas (Working Group on Accountability (GT-RE)).
Kohaliku omavalitsuse infoühiskond
Rahandusministeerium toetab kohaliku omavalitsuse infoühiskonna arendamist alates 2007. aastast. Aitame kohalikel omavalitsustel kasutusele võtta ja arendada keskseid infosüsteeme ja tõsta infoühiskonna teadlikkust. Läbi kesksete infoühiskonna tegevuste suurendame Eesti inimestele avalike teenuste kättesaadavust ja vähendame omavalitsuste infoühiskonna erisust keskvalitsusest.
Alates 2017. aastast toetatakse omavalitsuste infoühiskonna keskse arendajana Eesti Linnade- ja Valdade Liidu IKT kompetentsikeskust. Lisainfo www.elvl.ee/kov-it-koordineerimine