Valitsus arutas eilsel kabinetiarutelul ettepanekuid, kuidas parandada kriisiolukordadeks valmisolekut ja nendega toimetulekut. Riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul on selleks eelkõige vaja määrata juhtiv asutus, osapoolte ülesanded ja kindlustada tõhus infovahetus.
„Pärast novembrikuu Kagu-Eesti tormi on erinevad ministeeriumid ja nende allasutused analüüsinud kitsaskohtasid ning välja töötanud võimalikud lahendused,“ tõi välja riigihalduse minister Jaak Aab. „Meenutan, mida ütlesin pärast tormi ja kordasin mõned päevad tagasi – nii riigiasutused, elutähtsate teenuste osutajad kui ka kohalikud omavalitsused peavad üle vaatama kriisiolukordadeks valmistumise kavad, et tagada hästi toimiv koostöö. Kriisiolukordades tuleb tegutseda, mitte targutada.“
Eilsel kabinetiistungil tegid ministeeriumid oma ettepanekud. „Iga kriisi lahendamisel peab olema keskne koordinaator, kes suunaks riigi, omavalitsuste ja nende allasutuste ning ettevõtjate koostööd. Seetõttu on oluline määrata ka piirkonnas juhtiv asutus, kes näeks ka suuremat pilti,“ ütles minister Aab. „Juhtiv asutus kogub ja vahendab ka infot, mis peab olema kättesaadav nii elanikule, ettevõtjale, kohalikule omavalitsusele kui ka riigile. Mina näen, et seda rolli peaks täitma keskseks koordinaatoriks määratud amet, tormidega tegeledes näiteks Päästeamet ja tervisega seotud sündmuste puhul Terviseamet. Valitsuskabinet nõustus, et see tuleb täpsemalt määrata hädaolukorra seaduses.“
Tulevikus peab kõigil kohalikel omavalitsutel olema hädaolukorra plaan. Praegu nõuab seadus seda vaid üle 10 000 elanikuga omavalitsustelt. Uuendatud plaanis peaks olema kirjeldatud rohkemate elutähtsate teenuste toimimine kui seni, mida on kohustuslikult vaid kolm. „Kriisiõppuste korraldamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil tegeleb jätkuvalt siseministeerium, kaasates ja nõustades kõiki osapooli,“ lisas minister Aab.
Valitsus otsustas ka täiendavad meetmed elektrivarustuse ja side tagamisel ning kütusega varustamisel, milles samuti ilmnesid tormi käigus probleemid.
Eestit tabas 27. oktoobril 2019 väga suure mõjuga torm. Ilmateenistuse andmetel mõõdeti Võrumaal ajalooline tuulekiiruse rekord 26,1 m/s, viimati puhus tuul sarnase võimsusega aastal 1971, kiirusega 25 m/s. Kui rannikualadel olevad metsad ja sealsed objektid on saanud sagedastes tormituultes karastuse, siis valdav osa sisemaast ei ole taolises tormis vastupidamist kogenud. Nii jäi suurtormi mõjul tipphetkel korraga vooluta ligikaudu 65 000 tarbijat Võru-, Põlva-, Valga-, Saare-, Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaal. Samas suurusjärgus oli Eestis korraga elektrita viimati 2010. aasta augustitormi ajal.
Peamiseks rikete põhjustajaks jaotusvõrgus olid elektriliinidele massiliselt langenud puud. Hulgal liinidel lasusid puud veel erinevates kohtades. Puude langemist soodustas ja rikete likvideerimist raskendas varasematest sademetest tingitud niiskunud pinnas. Lisaks elektri puudumisele katkesid paljudes kohtades ka teised elutähtsad teenused, nagu näiteks mobiiliside, veevarustus ja -kanalisatsioon.