Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks, mis otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid teenuseid. Kohalike omavalitsuste ehk haldusüksuste territoorium jaguneb omakorda asustusüksusteks: linnad, alevid, alevikud, külad.
Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eestis 37 omavalitsuse sisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Kokku on Eestis 47 linna kui asustusüksust (loe täpsemalt linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus eristamisest).
Omavalitsuste jaotus elanike arvu põhiselt ja keskmine elanike arv ning pindala:
| 01.01.2023.a rahvastikuregistri andmetel | |
| Alla 5000 elanikuga | 15 KOVi |
| 5000-11 000 elanikuga | 36 KOVi |
| Enam kui 11 000 elanikuga | 28 KOVi |
| Keskmine elanike arv | 17 328 |
| Elanike arvu mediaan | 7768 |
| Keskmine pindala | 550 km2 |
| Pindala mediaan | 512 km2 |
Omavalitsuste ülevaade seisuga 10.01.2023 (elanike arv, kontaktandmed, omavalitsuste juhid): vt tabelist.
Eesti omavalitsussüsteem
Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. Kohaliku omavalitsuse üksustena tegutsevad vallad ja linnad, mis on oma õigusliku seisundi poolest võrdsed. Omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes iseseisvalt. Riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või omavalitsustega kokkuleppel.
Võimu detsentraliseerimiseks võivad omavalitsusüksused moodustada oma territooriumil piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldasid ja linnaosasid. Osavald ja linnaosa on piiratud omavalitsusliku staatusega üksus, mille moodustamise üldised alused määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Nende moodustamist ja staatust reguleerib omavalitsuse põhimäärus. Linnaosasid on loodud näiteks Tallinnas, osavallad Hiiumaal.
Kõik omavalitsusüksused kuuluvad maakonna koosseisu, samuti võivad nad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed.
Kohaliku omavalitsuse ülesanded
Omavalitsuse peamised ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
Omavalitsus peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui neid ülesandeid ei ole antud seadusega kellegi teise täita.
Samuti peab omavalitsus korraldama enda omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadusega võidakse ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Seaduse alusel võib vald või linn volitada oma ülesandeid täitma ka näiteks erafirmat või mittetulundusühingut. Lisaks võib omavalitsus moodustada teenuste osutamiseks asutusi, olla vastavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks ning sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks.
Vajadusel saavad omavalitsuse elanikud kasutada ka teistes omavalitsustes pakutavaid teenuseid. Nende eest peab tasuma teenuse kasutajate elukohajärgne omavalitsus.
Loe lisaks: kohustuslike KOV ülesannete ja KOV täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend (382.51 KB, PDF).
Kohaliku omavalitsuse struktuur
Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike valitav esinduskogu – volikogu, kes kinnitab ametisse täitevorgani ehk valitsuse.
Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsus-printsiip, mis tähendab, et ülesandeid tuleb täita elanikule võimalikult lähedal asuval avaliku halduse tasandil. Kohaliku volikogu üks peamisi ülesandeid on teha olulisemaid kohalikku elu, näiteks haridust, kultuuri, sotsiaalhoolekannet või tervishoidu puudutavaid otsuseid ning suunata omavalitsuse arengut.
Valla või linna hääleõiguslikud elanikud valivad kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel, üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku volikogu liikmeks saavad kandideerida kõik hääleõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistus kandvad inimesed valimistel kandideerida ei saa.
Volikogu peab olema vähemalt seitsmeliikmeline ning sinna peab kuuluma paaritu arv saadikuid. Järgmise koosseisu liikmete täpse arvu kinnitab volikogu oma otsusega.
Volikogu valib endale esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised, samuti on volikogul õigus maksta oma liikmetele põhitöökohal saamata jäänud töötasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.
Volikogu võib moodustada komisjone, mis võivad olla nii alalised kui ajutised. Iga omavalitsusüksuse volikogul peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi olema vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Muude komisjonide moodustamine on jäetud omavalitsuse põhimääruse reguleerida.
Volikogu komisjone võivad juhtida ainult volikogu liikmed. Enamikes omavalitsustes näeb põhimäärus ette, et pool komisjonide liikmetest peavad kuuluma volikokku. Erandiks on revisjonikomisjon, kuhu võivad kuuluda üksnes volikogu liikmed.
Seaduse alusel on kohaliku volikogu ainupädevuses:
- otsustada valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimusi;
- muuta omavalitsusüksuse piire ning moodustada linnaosasid või osavaldu;
- võtta vastu valla või linna põhimäärus ning arengukava;
- valida ning vabastada ametist valla- või linnavolikogu esimees, vallavanem või linnapea;
- kehtestada teenistujate palgaastmed ja palgamäärad;
- moodustada ja likvideerida volikogu komisjone.
Valla- või linnavalitsuse nimetab volikogu ametisse üheks volikogu perioodiks. Valitsust juhib vallavanem või linnapea, kelle ettepanekul nimetab volikogu ametisse ka teised valla- või linnavalitsuse liikmed.
Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii ametnikud kui poliitikud, kes aga ei tohi kuuluda samal ajal volikokku. Erinevalt volikogu istungitest on valla- või linnavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.
Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis juhib vallavanem või linnapea lisaks valitsusele ka omavalitsuse administratsiooni, mis jaguneb osakondadeks ja kantseleiks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on administratsiooni struktuuriüksustena moodustatud ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks, kogu valdkonna eest vastutav erialaspetsialist.
Iga omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretär valmistab ette valitsuse istungi materjale ja vastutab valitsuse vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest.
Arengukavad
Igal vallal ja linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
Arengukavas peavad olema esitatud:
- majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
- probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
- tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
- strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.
