Riik toetab kohalikke omavalitsusi üle 10 miljoniga nii kõrgete energiahindadega toimetulekul kui ka Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel. Linnade ja valdade finantsvõimekust aitab suurendada prognoositav 160 miljoni euro võrra suurem tulumaksu laekumine.
„Kohalikel omavalitsustel on praegu keerulised ajad, mil nad vajavad suuremat riigi tuge kriisiolukorraga hakkama saamiseks,“ nentis riigihalduse minister Riina Solman. “Valitsuse heaks kiidetud riigieelarvega toetame neid märkimisväärselt nii üldisest majanduslikust olukorrast tingitud kallinenud kulude kandmisega kui ka Ukraina sõjapõgenike aitamisega seotud väljaminekutega. Samuti saavad omavalitsused suure riigi rahalise toe, et aidata muuta hooldekodu või koduse hooldamise teenust paremini kättesaadavamaks.“
Omavalitsuste finantsvõimekus saab hoogu juurde tänu kasvavale tulumaksu laekumisele ja riigilt lisanduvatele toetussummadele. Tänu suurenevale tulumaksu laekumisele ja tasandusfondile kasvab kohalike omavalitsuste tulubaas järgmisel aastal 9,8%. See on prognoositavalt 160 miljonit eurot, millest on omavalitsustele märkimisväärne abi hüppeliselt kasvanud kuludega toimetulekuks. Sellest 50 miljonit lisandub tänu õpetajate, päästjate, politsei ja teiste riigieelarvest palka saavate töötajate kiirele palgatõusule, mille pealt omavalitsustele tulumaksu laekub. „Arusaadavalt tekitab see omavalitsustes vajaduse tõsta ka lasteaiaõpetajate ja muude hariduse ning kultuurivaldkonna töötajate palku, mille võimaldamiseks näeme abi sellest samast suurenevast tulumaksu laekumisest,“ ütles minister.
Pikaajalise hoolduse reformiga nähakse järgmise aasta riigieelarves omavalitsustele ette suur rahaline toetus hooldekodu elanike omaosaluse vähendamiseks ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi hüppeliseks tõusuks. Järgmisel, 2023. aastal eraldatakse poole aasta kohta 39,2 miljonit eurot ja 2024. aastal täisaasta kohta 56,7 miljonit eurot.
„Tänu sellele saavad omavalitsused lisajõudu pikaaegse mure leevendamiseks, kus hooldekodude tasud on paljude teenuse vajajate jaoks liiga kallid, kuid omavalitsusel on puudunud seni piisav võimekus nende koormat vähendada,“ selgitas Solman.
Lisatuge tuleb omavalitsustele ka 2023. aastal avanevatest Euroopa Liidu uue struktuuritoetuse perioodi meetmetest, tänu millele eraldab rahandusministeerium regionaalmeetmete kaudu omavalitsustele ja teistele piirkondliku arengu eestvedajatele järgmistel aastatel enam kui 250 miljonit eurot. „Valdav osa toetusest on seotud kohapealses koostöös maakonna arengustrateegiates kokku lepitud prioriteetidega,“ selgitas Solman. „Näiteks ettevõtetele pakutakse ametikoolide ja kolledžite baasil inkubatsioonivõimalusi ja tootearendustuge, arendatakse noorte ettevõtlikkust, tööstusalasid ning kaugtöövõimalusi, multifunktsionaalseid teenuskeskuseid ning omavalitsuste ühisteenuseid.“