Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.
„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“
Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.
Alates 2004. aastast kuni viimase haldusreformi elluviimiseni oli kohalikele omavalitsustele ühinemisel ette nähtud ühinemistoetus. 2018. aasta algusest ühinemistoetus kaotati.
Varasem praktika näitab, et ühinemistoetus oli heaks motivaatoriks ning aitas ellu viia ühinemisel vajalikke investeeringuid. Perioodil 1991-2016 toimus mitmeid vabatahtlikke ühinemisi, mille tulemusena kahanes kohalike omavalitsuste arv 42 omavalitsuse võrra ehk 255lt 213ni.
Valitsuskabineti otsusele tuginedes alustab rahandusministeerium Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamist.
Kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemistoetuse taastamine on osa Eesti haldusjaotuse ja haldusüksuste staatuse korrastamisest, mis on valitsuse üheks prioriteetseks suunaks.