Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon arutas eilsel videokoosolekul taaskord seaduses muutmist vajavaid sätteid. Peamiste teemadena tõstatusid omavalitsuse põhimõtete ja ülesannete osaline ümbersõnastamine ning võimaliku täiendava juhtimismudeli piloteerimine.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on komisjon seaduse üle vaatamisega jõudnud kohaliku omavalitsuse põhimõtete ja ülesanneteni ning kaalutakse vajadust muuta loetelu. „Siin on palju olulisi kaalutluskohti, mis puudutavad näiteks avalike teenuste kvaliteeti, avaliku vara kasutamist, arengueeldusi ja konkurentsivõimet, millega omavalitsustel oma ülesannete täitmisel niigi igapäevaselt tuleb tegeleda,“ selgitas minister.
Otsustati täiendada keskvalitsuse ja üleriigilise omavalitsusliidu läbirääkimiste regulatsiooni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning seda laiemalt, kui vaid eelarveküsimustes läbirääkimisena. ,,Üleriigilise omavalitsusliidu ja keskvalitsuse riigieelarve läbirääkimised on ammu väljunud tavapärasest riigieelarve läbirääkimiste formaadist ning läbirääkimiste teemad on laiapindsemad kui ainult rahaliste vahendite üle läbirääkimine. Uue regulatsiooni kohaselt peaksime omavalitsuste huvide eest seisjatena läbirääkimisi valitsuse esindajatega eesmärgiga leppida kokku ka omavalitsuste ülesannete, nende omavalitsusliku või riikliku olemuse, pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamise, seadusandlike ja rahastamiskorralduse muudatuste üle. Üleriikliku liidu kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse sisse kirjutamine annaks meie liidule ka õigusruumis selgema ja kandvama rolli,“ sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
Mõned eksperdid on pakkunud välja, et sarnaselt Soomega võiks ka Eestis olla edaspidi võimalus valida valla või linna juhtimiseks lisaks olemasolevale teistsuguse juhtimismudeli, mida iseloomustaks volikogu strateegilise rolli suurenemine ning professionaalse ametnikust linna/valladirektori sisseviimine. Eksperdikomisjoni liikmed pidasid võimalikuks esialgu sellist juhtimismudelit mõnes omavalitsuses piloteerida.
Koosolekul arutati ka seadustes koormiste säilitamise vajadust, millega füüsilistele või juriidilistele isikutele on pandud kohustuslike tööde tegemise kohustus valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks, sealhulgas kinnistuga piirneva valla ja linna kõnnitee hooldamiseks. Leiti, et koormised võiks säilida, kuid seaduse sõnastust tuleks muuta selliselt, et omavalitsused saaksid selge volituse kohaldada vajadusel kohustuse täitmisest vabastusi näiteks isikutele, kes oma terviseseisundist lähtudes ei saa kohustust täita. Nende asemel teostaks heakorratööd omavalitsus ise või telliks vastava teenuse.
Arutati ka teemat, kas Tallinn kui pealinn vajaks omavalitsusena eriregulatsiooni. Komisjoni liikmed ei näinud selliseks erisuseks praegu põhjendatud vajadust.
Kohaliku omavalitsuse korraldus seaduse eksperdikomisjon koguneb taas maikuus. KOKSi revisjoni protsess on jõudnud järku, kus eksperdikomisjon annab viimaseid omapoolseid teemasisendeid rahandusministeeriumile enne seaduse muudatuste eelnõu koostamist. Eelnõu on kavas valmis saada sügiseks ja pärast kooskõlastusringe ning kaasamist esitada valitsusele 2022. aasta alguses. Eeldatavalt saab kohalike omavalitsuste elu reguleeriv alusseadus uuendatud enne järgmisi riigikogu valimisi aastal 2023.
Täna kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada ning vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse toimimine.
Eksperdikomisjoni koosseisu, arutelude protokollide ja tellitud analüüside info on kättesaadav KOKS alalehel