Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigihalduse minister Riina Solmani ettepaneku eraldada omavalitsustele täiendavalt toetusfondist neli miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute hüppeliselt suurenenud kulude katmiseks.
„Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2022. aasta esimese kümne kuuga 31,1 miljonit eurot. See on 2,3 korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Toetuse saajate kiire kasvu on ühelt poolt tinginud Ukraina sõjapõgenike saabumine. Teisalt on väga kiire hinnatõus mõjutanud ka eestlaste endi toimetulekut ja rahakoti võimalusi. Sageli vajatakse abi kõige elementaarsemate vajaduste katmiseks – peredele söögiks ja riieteks ning jalanõudeks, aga ka esmatarbekaupadeks.“
Juunist hakkas mõju avaldama ka 2022. aasta riigi lisaeelarvega määratud toimetulekupiiri tõus 150 eurolt 200 eurole. Lisaks hüvitatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele kohalikele omavalitsustele taotluste arvu kasvuga seotud täiendavad menetlemise kulud 0,2 miljoni euro eest.
„Toimetulekutaotluste arv hakkas kasvama märtsist. Aprillist oli taotlejaid juba kaks korda rohkem kui veebruaris,“ selgitas Solman. „Taotlejate arv kasvas eelmise aasta viie tuhandelt perelt 2022. aasta aprilliks üle kümne tuhande ning samal tasemel oli see ka oktoobris.“
Toimetulekutoetuste maksmiseks antakse täiendavalt 3,65 miljonit eurot 43-le kohaliku omavalitsuse üksusele. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir.
Ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud hüvitatakse omavalitsustele osaliselt sel, 2022. aastal. Hüvitist makstakse kahes jaos. Esimesel jaotamisel võeti aluseks 2022. aasta veebruarist kuni juuni lõpuni tehtud toimingute arv. Teisel jaotamisel, ehk käesoleval, võeti aluseks 2022. aasta juulist kuni oktoobri lõpuni tehtud toimingute arv. Selle kohaselt kujuneks hüvitamise vajalikuks mahuks 136 tuhat eurot. Toetusfondist makstakse tehtud toimingute eest kohalikele omavalitsustele välja 48 tuhat eurot, mis on kogu toetusfondi jääk. Puudu jääva osa hüvitamiseks esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele reservitaotluse. Ukraina sõjapõgenikega seotud 2022. aasta novembris ja detsembris tehtud toimingud hüvitatakse 2023. aastal.