Omavalitsused saavad tulevikus ise valida auditeerimise viisi

Teisipäeval kogunenud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon on seisukohal, et seaduses vajaksid reguleerimist omavalitsuste sisekontrolli ja riikliku järelevalve teemad.

„Mis puudutab sisekontrolli ja -auditeerimist, on tänased 79 omavalitsust väga erineval tasemel,“ ütles regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet. „Sel teemal on laekunud ettepanekud nii justiitsministeeriumi, siseministeeriumi kui riigikontrolli poolt. Seega ootus, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses siin muutus toimuks, on suur.“

Suuremad probleemid valdkonnas on seotud omavalitsuste ebapiisava ressursi ja teabele piiratud juurdepääsuga, samuti on päevakorral potentsiaalsed IT- ja pettuseriskid, mistõttu on sõltumatu kontrollifunktsioon vajalik. „Oluline on anda avalikkusele ja valijatele kindlustunne omavalitsuse töö asjakohasusest – sellest, et kõik toimub ausalt ja avalikult,“ märkis Kaia Sarnet. Tema sõnul kaalutakse seadusse sisse viia siseauditi kohustuslikkus, ent jätta omavalitsuste otsustada selle korraldamise erinevad võimalused. Nii saavad omavalitsused kaaluda, kas luuakse siseaudiitori ametikoht, ostetakse tervikteenust või üksikauditeid sisse või kombineeritakse neid variante.

Ühe suurema teemana käsitleti kohtumisel ka omavalitsuste teostatava riikliku järelevalve küsimusi. „Täna annavad erinevad seadused üsna segase pildi sellest, millised ülesanded järelevalve osas on vaid omavalitsuste rida ja millised mõne teise organi lahendada,“ selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Vältimaks dubleerimist teiste järelevalvet teostavate asutustega, tuleks seaduses täpsemalt määrata need järelevalve liigid, mis jäävad omavalitsuste kanda. Siinkohal tuleb hoolikalt kaaluda, milliste ülesannete täitmine on üldse mõeldav, kuna riikliku järelevalve teostamine nõuab omavalitsustelt päris suurt ressurssi.“

Eksperdikomisjon koguneb taas veebruaris, et arutada kohalike omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kodanike kaasamise, otsedemokraatia ja e-omavalitsuse punkte. Seaduse muutmise eelnõu loodetakse valmis saada järgmisel sügisel. Eeldatavalt peaks kohalike omavalitsuse elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi Riigikogu valimisi aastal 2023.

Täna kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada ning vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse toimimine.

Eksperdikomisjoni koosseisu, arutelude protokollide ja tellitud analüüside info on kättesaadav KOKS alalehel.