Täna kiideti riigihalduse ministri ettepanekul heaks seaduse muutmise algatus, mille kohaselt taastatakse kohalike omavalitsuste ühinemistoetus, et motiveerida omavalitsusi ka pärast haldusreformi enda võimekuse tõstmiseks ühinema. Seaduse jõustumisel saaks iga 2025. aastast ühinenud omavalitsus toetust 500 000 kuni 1 500 000 eurot.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul tähendab valitsuse nõusolek, et seaduseelnõuga saab edasi liikuda. „Omavalitsuste ühinemine toimub tulevikus vabatahtlikkuse alusel, riigi poolt siin rohkem reforme plaanis ei ole,“ selgitas minister. „Meie töötame edaspidi pigem selles suunas, et omavalitsuste otsustusõigust suurendada.“
Muudatuse kohaselt saaksid riigieelarvest ühinemistoetust kõik alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal ja edaspidi ühinevad omavalitsused. Regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve sõnul soovitakse toetuse määraks sätestada 100 eurot elaniku kohta ning minimaalne toetuse suurus oleks 500 000 ja maksimaalne 1 500 000 eurot ühinenud omavalitsusüksuse kohta. „Lisaks, kui moodustuv omavalitsus saab olema maakonna suurune, makstakse täiendavat toetust 2 000 000 eurot,“ märkis Uusjärv.
Samuti soovitakse seaduses korrigeerida haldusüksuse liigi muutmist. Edaspidi saaks vallast linnaks muutmist taotleda omavalitsus, mille territooriumil asub vähemalt 5000 elanikuga asula. Taotlemisel tuleks arvestada haldusüksuse ajaloolist tausta, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive ning geograafilisi, looduslikke jm tingimusi. Ka peaks otsuse põhjendamisel arvestama vastava valla või linna elanike sooviga.
Järgmise sammuna esitab rahandusministeerium Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu avalikule kooskõlastusringile. Ühinemistoetuse väljamaksmine kavandatakse 2026. aasta riigieelarvest, selleks vajalikud vahendid taotletakse riigieelarve strateegia 2023-2026 koostamise protsessis järgmisel kevadel.
Riigihalduse ministri ettepanekul arutas valitsuskabinet küsimust, kas põhimõtteliselt võiks seaduses taastada ühinemistoetus, juba 2019. aastal ning välja töötati ka vastav eelnõu, ent selle menetlus jäi toona valitsuse vahetumise tõttu pooleli. Ühinemistoetuse taastamine tuleneb valitsuse 2021–2023 tegevusprogrammist, mille üks eesmärkidest on seista tugeva kohaliku omavalitsuse eest.